Mida me elult ootame ja mida see meile pakub? Eesmärgid mõtteskeemil. - Lugemisväljakutse 15.päev

Inspiratsiooni allikas: Aleksander Kotchubei "NLP ja juhi mõtteskeemid"

Kas sa oled seadnud endale eesmärke valedel põhjustel? 

Ühiskonna surve tõttu olla eesmärgiinimene, seavad paljud inimesed endale igasuguseid eesmärke, millesse nad ise ei usu ning mille saavutamine on küsitav juba eesmärgi püstitamise ajal. Raamatus toob autor välja huvitava paradoksi - inimene rahuneb maha, kui on endale eesmärgi seadnud, kuigi peaks innustuma ja hakkama neid ellu viima. 

INIMENE ISE EI USU OMA EESMÄRI SAAVUTAMISSE.

Kui sead eesmärke, siis kasuta tehnikat, mida NLP's nimetatakse "Enda uskumuste ja eesmärkide kooskõlastamine". 

Selle kohaselt vaadatakse igat eesmärki läbi prisma, kus inimene peab vastama küsimusele: kui palju ta ise usub, et tema enda püstitatud eesmärk on reaalne ja saavutatav. Selline hindamisprotsess annab võimaluse näha, kes ta tegelikult on ja kui palju see erineb sellest, millisena ta tahaks end näha. 

Selle läbi tegemise tulemusel avastavad inimesed enda selliseid jooni, mis neile ei pruugi meeldida. Näiteks ilusalt öeldes, ma olen liiga hõivatud, kuigi tegelikult olen liiga laisk või seda ei ole võimalik selliselt teha, mis näitab inimese mugavust, kuna see eesmärk eeldab mugavustsoonist väljapoole rännakule minekut.

Arvestades eelpool räägitut, on meil tegelikult kaks viisi: kas õppida või põgeneda. Valik on inimese enda teha.

Senikaua kuni inimene on õppimisaldis võib ta saavutada kõik mida hing ihkab. 

Kui inimene põgeneb, salvestub kõik olukorraga seotu mällu kui ebameeldiv ja mittekasulik kogemus, millega võib ka tulevikus endale haiget teha, seda korduvalt meenutades ja selle detailide üle nurisedes.

Kas sa oled kunagi kritiseerinud minevikus tehtud valikuid ja otsuseid? See on niinimetatud tagantjärele tarkus.

Kas sa oleksid tolle aja teadmistega saanud teha parema valiku või otsuse?

Tol hetkel minevikus oli sinu mõtlemismaailm ja -viis just selles staadiumis ning valik tüli just selle küpsusastme koha pealt. Olevikus oled sa aga kogenum ning mõtteviis on muutunud ja siit ka kahtlused ja mineviku valikute ja otsuste vaidlustamine. 

Sellisel juhul on kahtlemine üks korduv ahel: kui sa olevikus mõtled, et tegid minevikus vea, siis see paneb sind kahtlema ka olevikus tehtavate otsustes, et äkki teed sama vea, milles hakkad hiljem kahetsema jne....

Autor tõi raamatu näite ühe nõustamisjuhtumi kohta. Oli noormees, kes jättis pakutud töö vastu võtmata, kuna arvas, et endasse usk ei olnud piisav ning hiljem uut võimalust ei tulnud. Noormehe peamine küsimus oli, et kas ta toimis õigesti. Tema mõtteskeemile "ma panin minevikus mööda", lisas autor analoogse jupi "mõeldes sellisel viisil mineviku valikule paned sa mööda". Sellega paigutas ta öeldu uuele ajaskaalale: noormehel oli "minevik - olevik", aga autori lause oli "olevik - tulevik". Ja selle lihtsa muudatuse tegemisega võttis autor ära noormehelt ära küsimuse, millele too viimasel ajal aega kulutas.

Minu jaoks tähendab kõik eelnev seda, et meie mõtted tegelikult ringlevad samade mõtete vahel ja kui me seda ringlemist ei katkesta ja sinna uut mõtet ei pista, siis ei muutu mitte midagi! Väga oluline on oskus mõjutada ja suunata on mõtteid. 

Natukene mõtisklemist

• Inimesed vaidlustavad sageli tagantjärele oma otsuseid ja valikuid, toetudes oma uuetele teadmistele - milliseid valdkondi oled sina ümberhinnanud? 

• Pidades silmas sinu praegusi eesmärke - millal sa neid vaidlustad, toetudes enda mõttemustritele?

 

Kui tähtsad on pausid ja pidepunktid meie mõtteskeemidele? - Lugemisväljakutse 10.päev

Inspiratsiooni allikas: Aleksander Kotchubei "NLP ja juhi mõtteskeemid"

Kui sageli oled sa omamõtetega üksinda? 

Tihtipeale aga oleme liiga palju hõivatud kõige muuga siin elus ning pausideks (raamatus nimetab autor neid hetki nii) ja oma mõtete korrastamiseks ei jäägi aega.

Neid tuleb aegajalt endale ise võtta. Olen enda jaoks hakanud pause nimetama timeout'iks. Hea on luua paralleeli korvpalliga. Kui mäng on väga pingeline ning iga tegevus on määrav võetakse üldjuhul taktika paika panemiseks timeout. Mina kasutangi timeouti selleks, et mõelda oma eesmärkidele ja tulevikuplaanidele, kuid paratamatus on see, et mõtted uitavad mu peas ringi ning võivad leida üles ka sellised hetkel elus, millest ma isegi ei taha mõelda. Nendest hetkedest tulenevad emotsioonid ei ole kogemist väärt - need mõjuvad negatiivselt ja neist tuleb lahti lasta. 

Kas sinuga on niimoodi juhtunud, et komistad mõtetega hetkedesse, mis tekitavad emotsioone, millest parema meelega hoiduksid?

Kas sa sooviksid, et saaksid ise oma mõtteid suunata?

Autor kirjutab, et mõtete suunamine ei ole keeruline - abiks on pidepunktid, millest meie mõte kohe kinni haarab. Selleks peaks asetama pidepunktid, millele soovid keskenduda, enda sisekaardile.  
Inimese sisekaart on avatud välisärritajatele, seetõttu on väga raske ennustada järgmist teemat, mille üle ta mõtteid hakkab heietama. Näiteks ärgates hommikul puhkusereisil vanalinna uhkes hotellis üles ja vaadates aknast inimesi, kes ruttavad varakult tööle, hakkad mõtlema enda tööle ja vaade, mis hetk tagasi väljast paistis, kaob su sisekaarilt, kuigi on endiselt silmade ees. Sinu sisekaardil on pidepunkti poolt tekitatud mõtted.

Igas olukorras on olemas pidepunktid, millest me kohe kinni haarame. Raamatus oli selle kohta toodud näide, millega suudame tõenäoliselt enamus samastuda: lahkudes kodust tööle, teeb inimene järelkontrolli toetudes pidepunktidele - kas kõik vajalikud asjad on kaasas, kas tuled said kustutatud, klassikaline - kas triikraud on välja lülitatud jne...
Siinkohal on pidepunktid tõenäoliselt õiged - unustades korterisse tule põlema, et juhtu tõenäoliselt väga midagi - mõjutab ainult elektriarvet. Jättes aga triikraua pistikusse, võivad tagajärjed olla palju kurvemad.

Raamatus toob autor aga välja, et kui olukorras kulgevad meie mõtted valede pidepunktide vahel on tegemist olukorra vigase analüüsiga ja vale tõlgendamisega.
Näitena toob ta lapse hirmu karistuse ees ja kuidas see mõjub tema käitumisele.

Lapse hirm karistuse ees sunnib teda valetama. Ülestunnistus ei pruugi tuua karistust, kuid valetamise eest tuleb kindlasti karistus. Laps mõtleb kategoorias "siin ja praegu", arvestamata tulevikuperspektiivi. Kindlasti olete olnud olukorras, kus laps, isegi ilmselgete tõendite korral, jätkab "mina ei tea, ei teinud" juttu.

Miks laps mõtleb just selliselt?  Üldjuhul on põhjuseks see, et keegi ei ole talle teist mõtteviisi õpetanud või on õppetund "alati tuleb tõtt rääkida" jäänud segaseks. Karistuse fakt minevikust  töötab lapse jaoks kui pidepunkt tema praegustele mõtetele ja ta ei saa sellest nii lihtsalt mööda vaadata.

Mõtteskeem on loogiline ahel - millele inimene eelistab mõelda mingis olukorras. Pidepuntid piiravad ala, millest meie mõtted ei välju. Meie mineviku kogemused pakuvad meile suurt hulka pidepunkte, nende tulemusel kujundavad meie mõtted meie hetkereaalsuse. 
Oletame, et inimest on solvatud nii sügavalt, et tema emotsioonid hakkavad lausa üle voolama. Sel hetkel on inimesel raske millelegi muule mõelda, et ta suudaks rahuneda. Tal puudub pidepunkt, mis just seda efekti temas tekitaks ja kuna tal on mineviku kogemusega seoses olemas automaatreaktsioon sellele olukorrale.

Miks meil on raske enda käitumist parandada? Miks me tihtipeale alati reageerime konkreetsele olukorrale samamoodi? Kuna mineviku kogemused on meile loonud suure pidepunktide pagasi, võib tullagi ette, et nende najal võib esineda olukordi, kus reageerime konkreetsele olukorrale mittesobivalt.

Me peame oma mõtteskeemis olevaid pidepunkte muutma. Aga sellest juba lähemalt järgmistes postitustes :)

Natukene mõtisklemist

Mõtle enda elus mingile tavapärastele olukorralt ja analüüsi millised  onpidepunktid,,millele sa selles olukorras toetud. Kas sa suutsid need tuvastada?

Millest me mõtleme päevast päeva ja kui produktiivne see on? - Lugemisväljakutse 9.päev

Inspiratsiooni allikas: Aleksander Kotchubei "NLP ja juhi mõtteskeemid"

Kas sa oled nõus, et inimesel on tavaks mõelda olukorrale, kus ta hetkel on või kuhu lähitulevikus satub?

Valdava osa ajast viibime me tööl, kodus, sõbrade seltskonnas ja omaette. Autor toobki raamatus välja neli valdkonda, mille vahel inimeste mõtted igapäevaselt tiirlevad: töö, pere, sotsiaalne keskkond ja mina ise. 

Autor püstitab paar olulist küsimust ning kommenteerib neid järgnevalt:

• Millele ma hakkan mõtlema konkreetses olukorras? 

Inimese ei saa reaalselt mõelda kõigele ja võtta arvesse kõiki olukorras vahetuvaid detaile, üksikelemente ja fakte. Meie psüühika sorteerib neid, eristab olulist ebaolulisest ja paneb kokku täispildi. Siinkohal tuleb tõdeda, et me ei saa aru võimalikust alternatiivist, millele mõtlemine aitaks meil saavutada paremaid tulemusi. Paremate tulemuste saavutamiseks on olenemata olukorrast vaja midagi muuta:

Albert Einstein on öelnud siia konteksti väga hästi sobiva lause: "Insanity: doing the same thing over and over again and expecting different results."

Autori sõnul on põhiküsimus, millele iga konkreetse olukorra kohta küsida ongi: 

Millele mõelda, kuidas mõelda ja millele mitte mõelda ja kuidas mitte mõelda, et saada seda, mida ma tahan ja hoiduda sellest, mis mulle ei sobi?

• Miks me oleme taas ja taas rahulolematud, motiveerimata, kuigi teeme kõik, et seda ei juhtuks?  Kas rahulolu on kodeeritud meie mõtteskeemidesse?     

Kas me tõesti ei suuda välja lülitada kõiki neid tundeid mis mürgitavad meie maailma?

Me töötleme igapäevaselt suurt hulka informatsiooni, ei saa me oma mõtete tööd takistada. Informatsiooni voolab sisse väliskeskkonnas ja meie iseenda seest. Me mõtleme spontaanselt erinevatele sündmustele - tõenäoliselt on need teemad, mis meid huvitavad ja vaevavad, aga siiani ei teata täpselt, kuidas toimib valik selle üle, millest inimene hakkab mõtlema sekundi või minuti pärast.
Võib tunduda nagu päka pikkune mees, kes on meie sisemiste mõtete generaator, vajutaks suvalise ajalise sagedusega meie ajus erinevaid nuppe ning selle tulemusel hüppavad pähe mõtted ja teemad - üks hetk on üks mõte ja teine hetk on teine teema.
Mida me peaksime teadma ja mida saaksime teha, et see generaator välja lülitada?
Hea on see, et meil on võimalik suunata iseenda mõtteid sisendades endale teemade loetelu, mis on meie jaoks olulised lähima aja jooksul. Sellisel juhul võtame endale päka pikkuse mehe rolli ja suudame oma mõtteid juhtida. 

Autor toob välja, et laias laastus on mõtteskeemid ühelt poolt need, mis kirjeldavad meie enda sees
toimuvaid protsesse, mõtisklusi enda üle, ja teiselt poolt need, mis aitavad meid elus ja töös paremini orienteerida. Kõik nende mõtteskeemide taga, mis on väljapoole suunatud, peitud reaalne käitumine. Käitumine ongi see, mille järgi teised meie üle otsustavad.

Natukene mõtisklemist 

 

Milliste põhivaldkondade vahel tiirlevad sinu mõtteskeemid?

Katseta seda autori poolt välja toodud harjutust:

"Keskendu järgmisele viiele minutile. Otsusta, mille üle sa hakkad mõtlema, määratle valdkond (kui see ei ole ülal välja toodud valdkondadest, siis lisa enda nimetus).

Näiteks: alluvate motivatsioon

Ütle endale, et püsid selle aja sees valdkonna piires. Käivita nüüd oma mõtete generaator.

Ära fikseeri mõtteid kirjalikult (viimane aitab sul tehniliselt valdkonnas raames püsida) ega surfa internetis selle teemaga seoses. Kui aeg läbi, lülita valdkonna mõtete generaator välja ja analüüsi kui hästi õnnestus sul püsida teema raames, kui produktiivne sa olid, mitu korda sa juhuslikult väljusid mõtetega sellest valdkonnast ja kas üldse suutsid lõpetada selle valdkonna piires või avastasid end kuskil rannal päevitamas?"

Võtmesõnaks on FOOKUS! Mina pean veel seda väga palju harjutama, kuna minu aju pillub igasuguseid mõtteid mu teele ette.

Kuidas sinul läks?

NLP? - Lugemisväljakutse 8.päev

Inspiratsiooni allikas: Aleksander Kotchubei "NLP ja juhi mõtteskeemid"

 

Kas sa oled kunagi kuulnud neurolingvistilisest programmeerimisest ja sellest, milleks see mõeldud on? 

See on üks suur ja müstiline teema.

Neurolingvistiline programmeerimine (edaspidi NLP) kirjeldab inimeste piiravaid ja arendavaid mõtteskeeme, et need töötaksid paremini konkreetsetel inimestel konkreetsetes olukordades. NLP ülesanne on aidata inimesel aru saada, millised mõtteskeemid tal on ja aidata tal omandada uued ja ning maha jätta need, mis teda ei toeta.

Autor toob raamatus välja, et inimeste mõtteskeemid on tihtipeale spontaansed, intuitiivsed ja nad ise ei suuda sageli aru saada, miks just see või teine skeem kontrollib neid mingis konkreetses olukorras. NLP üks ülesannetest ongi inimeste spontaansetest mõtteskeemidest mudelite loomine.

Kõik inimese mõtteskeemid on tekkinud elus kogetu tulemusel. Siinkohal loon paralleeli Blair Singeri raamatuga ""Väikse hääle" taltsutaja" - kus autor räägib väga hästi lahti, et meie otsuseid, tegemisi ja käitumist mõjutab "väike hääl" ehk meie minevikus saadud negatiivsed ja positiivsed kogemused. 

Sageli kohaldab inimene oma kogemust kontektis, kus konkreetne mõtteskeem ei tööta ja toob hoopis kahju. Kui tal ole sobvamat mõtteskeemi asemele võtta, jõuab inimene tupikusse. Näitlikustades eelnevat: kui Hildekard oli väike, siis talle öeldi alatasa, et ta ei tee mitte midagi hästi. Kui Hildekard sirgus nooreks neiuks oli tal juba varasemast kogemusest tekkinud mõttemuster, mis käivitub alati sarnases olukorras. Ükspäev sattus Hildekard avaliku esinemise koolitusele, kus harjutuse käigus anti talle tagasisidet - see aga käivitas tal mõtteskeemi, mille tulemusel jäi temast koolitusel kaasviibijatele negatiivne mulje. 

Väga hea paralleeli saab luua arvutiprogrammi ümberprogrammeerimisega, kus kodeerija muudab koodi, aga NLP puhul reprogrammeerime me oma peas olevaid mõtteskeeme. 

Selleks, et me oskaks tegeleda oma mõtteskeemide korrigeerimisega peame arendama endas oskust näha mõtteskeemi tervikuna ning olema võimelised eristama selle töötavaid ja vigaseid koostisosi.  Allpool olevas harjutuses saad natukene aimu, mida tähendab mõtteskeemi analüüsimine.

Raamat kirjeldab erinevate inimeste, juhtide ja töötajate nii enda intuitiivselt loodud mõtteskeeme kui ka neid, mida autor on aidanud oma klientidel arendad. Seal on lisaks ka veel mõttemudeleid, mis aitavad neid, kes ei oska leida keerulistel hetkedel õigeid vastuseid.

Natukene mõtisklemist 

Raamatus toob autor välja ühe tehnika - proovi ka järgi:

"Keskendu ühele tüüpolukorrale oma elus, näiteks auoga tööle sõitmisele.

Teades, et sinu mõtlemist selles olukorras kontrollib üks sinu mõtteskeemidest, vaata mõttes kogu teekonnale agusest lõpuni, auto käivitamisest kuni mootori seiskamiseni. 

 Nüüd vaata kogu mõtteskeemile tervikuna kõrvalt ning hinda, kuidas oled sa seda elu jooksul täiendanud ja sellele mõtteid lisanud. Kas selles on reaalsetest olukordadest tulnud õnnestumisi ja ebaõnnestumisi?

Tõenäoliselt küll. Sinu mõtteskeemil võib olla palju detaile, mis sulle ei meeldi ja mis piiravad sinu toimimist ja mõtteid antud tüüpolukorras ega luba nautida veelgi enam autoga sõitmist (näiteks suhtumine ummikutesse või teede seisu).

Mõtle sellele, et sa sõidad päevast päeva tööle ja tagas, toetudes vigaste detailidega mõtteskeemile, mis annavad endast aeg-ajalt märku, sundides sind kulutama selle peale liigset energiat (ebameeldivad üleelamised)."

Mis mõtted sinul selle läbi proovimisel tekkisid? Kas sa suutsid eristada selle mõtteskeemi koostisosi?

Kuidas luua toimiv suhtlusvõrgustik? - Lugemisväljakutse 6.päev

Inspiratsiooni allikas: Jeff Keller "Kõik algab suhtumisest"

John Maxwell on öelnud:

"One is too small of a number to achieve greatness. No accomplishment of real value has ever been achieved of a human being working alone." 

Mis sina arvad? Kas edu on võimalik saavutada üksinda?

Selge on see, et su edu algab sinust enesest, kuid saavutamaks suurt unistust on vaja suurt meeskonda ja suhtlusvõrgustikku. Seetõttu ongi uute suhete loomine väga oluline. Suhte loomisel on väga oluline mõelda mitte enda kasule, vaid eesmärgiks peab olema mõlemale poolele kasulike suhete arendamine.

"Sa võid saavutada elus kõik, mida soovid, kui aitad teistel saavutada seda, mida nemad soovivad." - Zig Ziglar

Autor toob raamatus välja 16 tegevust, mida saame igaüks teha, et meil oma suhtlusvõrgustikust võimalikult palju kasu oleks. Ta jagab need nelja suuremasse kategooriasse: 1) suhtumine ja tegutsemine; 2) soovitamine; 3) suhtlemine ja 4) järgnevad sammud.

Suhtumine ja tegutsemine

1. Kujunda võimukas suhtumine.

   "Kui oled positiivne ja entusiastlik, tahavad kõik su seltsis viibida."  - Jeff Keller

2. Ole aktiivne rühmades ja organisatsioonides. Suhtlusvõrgustiku loomiseks ei piisa lihtsalt liikmeks olemisest, Sa pead tõestama, et pühendada ühise eesmärgi nimel aega ja jõupingutusi.
3. AITA NEID, KELLEGA SUHTLED - abistamine on ülioluline! 

   Peaksid mõtlema: "Kuidas mina saan teid aidata?", selle asemel, et mõelda "Mida mina sellest kasu saan?" 

Soovitamine

1. Kedagi soovitades tee kõik, et isik mainiks sind kui soovitajat. Näiteks kui soovitad oma koostööpartnerile väga head turundusspetsialisti, palu tollel helisatades öelda, et sina soovitasid teda. Siinkohal aitad sa koostööpartnerit ning tekitad ka turundusspetsialistile hea koostöö võimalus tekitada. Boonusena ollakse sulle tänulikud :)
2. Ole valiv - ära soovita iga ettejuhtuvat. Austa oma suhtlusvõrgustikku kuuluvate inimeste aega. Alati mõtle, kas see konkreetne soovitus toob tegelikult ka kasu. Sobimatute inimeste soovitamine näitab ka sind halvas valguses.

Suhtlemine

1. Ole tähelepanelik kuulaja. Kas oled kunagi viibinud inimese seltskonnas, kes räägib lõputult ainult iseendast ja ei huvitus Sinust üldse? Need on need 'mina, mina' tüüpi inimesed, kellega me kõik vähemalt korra elus oleme kokku puutunud. Püüa teistega vesteldes neist rohkem teada saada ja nad hindavad Sind kui hoolivat ja intelligentset inimest.
2. Helista aeg-ajalt lihtsalt sel põhjusel, et sa neist hoolid. Aga tee seda siis kui see sulle päriselt ka korda läheb - teine pool saab aru, kui sa seda tegelikult ei mõtle ning helistad tegelikult mingi muu motiiviga. Kui see konkreetne kõne toob su äris ja tegemistes kasu, on see lisaboonuseks.
3. Kasuta iga päev võimalust kohtuda uute inimetega. Iial ei või teada, kust saab alguse järgmine väärtuslik suhe. 
4. Kohte olulisena igat inimest, mitte ainult neid, kes on sinu arvates mõjukad. Ehk ära ole snoob!
5. Sea endale nõupidamistel ja seminaridel tutvuda uute inimestega. Sõpradega suhtlemine on tore, aga nendega saad sa suhelda iga päev!
6. Ole valmis väljuma oma mugavustsoonist. Kui tunned, et tahad ennast kellelegi tutvustada, siis tee seda! 
7. Küsi kui midagi vajad. Teisi aidates oled sa välja teeninud õiguse ka ise abi paluda. Kui sa tõesti oled andnud endast teiste aitamiseks parima, siis on ka teistel siiras soov sulle vastuteene osutada.

Järgnevad sammud

1. Võta kohe pärast esmakordset kohtumist ühendust. Kui soovid uut suhet ka hoida, siis saada inimesele, kellega kohtusid 48 tunni jooksul ka kiri, milles väljendad oma rõõmu, et temaga tutvusid ja vestlesid. Lisaks võid kirjale lisada ka muud infot oma ettevõtmiste kohta.
2. Avalda tunnustust sisukatele ettekannetele ja artiklitele. Saada kõnelejale või artikli autorile kiri, kui oled kuuldust või loetust vaimustuses. Kõnelejatel ja autoritel on sageli suur tutvusringkond, kuhu kuuluvad inimesed erinevatelt erialadelt - see annab sulle võimaluse ka sellesse võrgustiku liikmeks saada!
3. Kui keegi annab sulle soovituse või kasulikke materjale, saada alati vastu kiri või helista, et väljendada oma tänu. Väga hea on saada kasulikku infot ka tulevikus.
4. Saada õnnitluskaarte ja -kirju suhtlusvõrgustikus olevatele inimstele erinevate sündmuste puhul. Selline tähelepanelikkus toob sind teiste seast esile. 

Kõik see mis autor eelpool kirjutab on lausa suurepärane - aidates teisi aitad sa ka iseennast!

Natukene mõtisklemist

 

1. Mõtle allolevate küsimuste peale pane kirja tekkinud mõtted. 
   Kuidas lood sina täna uusi suhteid?
   
   Milliseid ülal toodud tegevusi oled sa kasutanud oma tutvusringkonna laiendamisel?
   
    Milliseid ülal toodud tegevused plaanid kasutusele võtta?
   
   
2. Rakenda juba täna ühte neist tegevustest, mis sa lisasin suhtlemisvõrgustiku suurendamiseks kasutusele võetavate tegevuste nimekirja.

Astu vastu oma hirmudele ja arene - Lugemisväljakutse 5.päev

Inspiratsiooni allikas: Jeff Keller "Kõik algab suhtumisest"

Motivastioonikõneleja Gil Eagels on öelnud:

"Kui Sa tahad olla edukas, pead olema valmis ebamugavusteks"

Me kõik oleme teadlikud, et selleks, et saavutada oma eesmärke ning kasutada oma potentsiaali maksimum tasemel, peame olema valmis taluma ebamugavusi ja tegema tegevusi, mis tekitavad meis hirmu. Siiski enamik inimesi ei ole selleks valmis - nad taanduvad ja loobuvad.

Mõtle viivuks enda elus toimunud isikliku ja professionaalse arenguga seotud olukordadele.

Kas mõni nendest olukordadest on sisaldanud uut harjumuspärastu tegevust, mis on tekitanud hirmu ja ärevustunnet? 

Aga sellist olukorda, kus pead tegema midagi nii ennast ületavat, et oled paigale naelutatud?

Oled Sa seetõttu jätnud tegemata midagi, mis on osutunud Sinu tulviku osas määravaks?

Enim levinud hirm on avalikult esinemine. Kui mõnele, näiteks Anthony Robbins, on see tegevus loomupärane, siis enamusele tekitab see lausa kabuhirmu. Kõik tegevused, mis asuvad väljaspool inimese harjumuspäraseid tegevusi ehk mugavustsooni tekitavad mingil tasemel ärevustunnet ja hirmu.

Mugavustsoonis on Sul kõik alati teadatuntud ning Sa tunned ennast turvaliselt. 

Astudes õppimise tsooni muutud Sa pisut ärevaks, tunned natuekene hirmu ning pähe kerkivad küsimused:   

"Kas ma saan sellega hakkama?" 

"Kas teised hakkavad mu üle naerma?"

"Mida arvavad sellest mu sõbrad, tuttavad ja sugulased?"

Paanika tsoonis muundub tema hirm lausa paanikaks. Väljaspool asub juba ohutsoon. 

Raamatu autor on oma motivatsioonikõneleja karjääri jooksul oma seminaridel korraldanud küsitlusi teemal "milliseid hirme inimestel esineb" ning tema tulemused on järgnevad (loetletud on vaid 6 kõige sagedamini esinenud hirmu):

1. Hirm avaliku esinemise või ettekande tegemise ees. Nagu ma eelnevalt juba mainisin, siis see konkreetne hirm on kõige levinud hirm.
2. Sõna "EI" kuulmine või väljapakutud ideedega mittenõustumine.
3. Töökoha vahetamine või oma äriga alustamine.
4. Ülemusele või juhtkonnale halbade uudiste teatamine.
5. Tippjuhtide poole pöördumine.
6. Hirm ebaõnnestumise ees.

Loetletud hirmud ei tulnud Sulle tõenäoliselt üllatusena.

Oled Sa kunagi mõelnud, mis kasu on hirmude eest põgenemisest?

Ärevust ja pingeid tekitavates olukordadega silmitsi seistes tõmbuvad enamik inimesi tagasi ning üritab selle olukorra eest põgeneda.
Kindlasti on igal ühel igapäeva harjumuspäraste tegemiste juures esinenud murekohti ja probleeme - me teame, et nende eest põgenemine ei lahenda probleemi. Sama on ka meie mugavustsoonist väljaspool asuvate tegevustega - hirmu eest põgenemine ei ole lahendus, hirm kaob ära alles siis, kui Sa oled probleemi ära lahendanud.

Põgenemine mõjub Sinule halvasti: see kahjustab Sinu enesehinnangut, tunned ennast jõuetult ja ärritunult, Sa ise kahjustad oma eduvõimalusi.... See loetelu jätkub....

Mõeldes eelnevale, kas inimene tõesti leiab, et lühiajaliselt hirmu ja ärevuse eest põgenemine on seda hinda väärt?

Lõppsõnaks sobib hästi autori öeldu:

"Kui Sa pole valmis oma hirmudega silmitsi seisma, ei saavuta Sa iialgi suurt edu ega arenda oma võimeid täiuslikkuseni!"

Natukene mõtisklemist

 

Kõige tähtsam küsimus, mida endalt küsida on: 

"Milline hirm hoiab mind tagasi saavutamaks oma elus järgmist edu ja rahulolu tasandit? Kas Sul on hirm uute väljakutsete ees, karjäärimuutuse ees, uute oskuste omandamise ees....?

Mis iganes see hirm Sinu jaoks ka poleks - tunnista seda! Võid olla kindel, et Sa ei ole ainus, kellel on selline hirm.

Astu oma hirmule vastu! 

"Oma hirmude eest põgenemine on taktika, millega on võimatu võita!" - raamatu autor Jeff Keller

 

 Väga hästi illustreerib meie mugavustsoonist välja minekut allolev pilt: 

Meid ümbritsevad inimesed ja keskkond on väga olulised - Lugemisväljakutse 4.päev

Inspiratsiooni allikas: Jeff Keller "Kõik algab suhtumisest"

Oleme oma igapäevases keskkonnas teadvustamata selle tegelikust mõjust meie elule. Kas oled kuulnud ütlust: "Ütle mulle, kes on su sõbrad ja ma ütles, kes oled sina ise?" 

Arvestades seda, et suhtleme igapäevaselt paljude erinevate inimestega, siis  meid ümbritsevad inimesed võib jagada kaheks: "toksiline inimene" ja "kasvatatav inimene".

Toksiline inimene lähtub alati negatiivsest ning on oma väljaütlemistega keskkonda mürgitavad. Nad püüavad inimesi enda tasemele tirida ja maatasa teha. Kasvatatav inimene soodustab enda ümbritseva arengut, ta on on positiivne ja toetav - nende läheduses viibimine on puhas rõõm.

Milline inimene oled Sina - kas toksiline või kasvatatav? Kuidas Sa inimestele mõjud?

Viibides igapäevaselt negatiivsete inimeste seltskonnas, salvestub kahjuks meie teadvusse kõik negatiivne.

"Sinu sõbrad avardavad su visiooni... või lämmatavad su unistused." - Tundmatu Autor

See, milline inimene keegi on, valib igaüks ise. Olen enam kui kindel, et enamus meist soovib olla inimene, kes innustab ja toetab teist ning muudab kõik päevad päikseliseks. Mida positiivsemalt me kõigesse suhtume, seda parem. 

Raamatus kirjutab Jeff Smokey käsnateooriast. Smokey ütleb, et inimesed on kui käsnad - nad imevad endasse kõik, mida ümbritsevad inimesed ütlevad. Kui me oleme positiivse suhtumisega inimese seltskonnas imendub meisse positiivne energia. Olles tusameelse inimese seltskonnas, imendub meisse tusatunne ja masendus ning see hoiab inimesi tagasi.
 
Minu arvates väga mõtlemapanev küsimuse on öelnud Clement Stone'i "Kas sind ümbritsev aitab sul liikuda edu poole või hoiab see sind tagasi?"

Natukene mõtisklemist

On lausa eluliselt tähtis, et iga inimene vaataks aeg-ajal kriitilise pilguga üle oma sõprussuhted.

Kas Sa oled seda kunagi teinud? 

Kui sa ei ole seda senini veel teinud, siis tee seda - see on väga tähtis. Need inimesed, kellega veedad oma aega, avaldavad väga suurt mõju ka sinu teadvusele.

Selleks:

1. Koosta nimekiri nendest inimestest, kellega sa enim aega koos veedad
2. Hinda neid vastavalt: positiivse või negatiivse suhtumisega inimene
3. Seejärel on vaja tõsiselt mõelda, mida Sa edasi soovid teha! Olles ümbritsetud negatiivsete inimestega soovitab autor kaaluda nende inimeste seltsis veedetud aja piiramist või suhtlemise lõpetamist. Juhul kui sa ei suuda loobuda negatiivsete inimestega aega veetmast, siis mõtle järgneva kahe küsimuse peale:
1. Miks Sa valid just nende inimeste seltskonna?
2. Kas Sind ümbritsev aitab Sul liikuda edu poole või hoiab see Sind tagasi? 

Mina ise olen harjutuse tulemuse üle meeldivalt üllatunud - üha enam leidub minu suhtlusringkonnas positiivseid ja säravaid inimesi, keda ma väga hindan.